Definition
▶
rahutus
Rahutus on seisund, kus inimene tunneb end rahutuna või ärevil, sageli seoses sisemise rahu puudumisega.
La inquietud es un estado en el que una persona se siente inquieta o ansiosa, a menudo relacionado con la falta de paz interior.
▶
Töötamine öösel põhjustab sageli rahutust järgmisel päeval.
Trabajar de noche a menudo causa inquietud al día siguiente.
▶
Tema rahutus oli selgelt nähtav, kui ta ootas koosoleku algust.
Su inquietud era claramente visible mientras esperaba el inicio de la reunión.
▶
Rahutuse tõttu ei saanud ta magada ja mõtles pidevalt oma probleemidele.
Debido a la inquietud, no pudo dormir y pensó constantemente en sus problemas.