Definition
▶
rahutus
Rahutus on sisemine rahulolematus või ärevus, mis takistab rahulikku olemist.
落ち着きのない状態や内面的な不安で、平穏に過ごすことを妨げること。
▶
Ta tundis rahutust, kui pidi esinema suure publiku ees.
彼は大勢の前で発表する時に落ち着きがなかった。
▶
Öösel oli tal rahutus, mis ei lasknud tal magada.
彼は夜に眠れないほどの落ち着きのなさを感じていた。
▶
Rahutus tema sees kasvas, kui ta ootas olulist teadet.
彼は重要な知らせを待っているとき、内心の落ち着きが増していった。