Definition
▶
üksildus
Üksildus on tunne, mis tekib, kui inimene tunneb end üksikuna ja eraldatuna teistest.
孤独は、人が他の人から孤立していると感じるときに生じる感情です。
▶
Tal on sageli üksildus, kui ta üksi kodus on.
彼女は家に一人でいるとき、しばしば孤独を感じます。
▶
Üksildus võib mõjutada inimese vaimset tervist.
孤独は人の精神的健康に影響を与えることがあります。
▶
Pärast sõprade lahkumist tundis ta sügavat üksildust.
友人が去った後、彼は深い孤独を感じました。