Definition
▶
üksildus
Üksildus on seisund, kus inimene tunneb end eraldatuna ja üksi, sageli seostatuna kurbuse või rahulolematusega.
고독은 사람이 고립되고 혼자라고 느끼는 상태로, 종종 슬픔이나 불만족과 연관되어 있습니다.
▶
Pärast sõprade lahkumist tundsin ma suurt üksildust.
친구들이 떠난 후 나는 큰 고독감을 느꼈다.
▶
Üksildus võib mõjutada inimese vaimset tervist.
고독은 사람의 정신 건강에 영향을 미칠 수 있다.
▶
Mõned inimesed otsivad lohutust raamatutest, kui nad tunnevad üksildust.
어떤 사람들은 고독함을 느낄 때 책에서 위안을 찾는다.