Definition
▶
üksildus
Üksildus on seisund, kus inimene tunneb end eraldatuna ja üksikuna, puudub sotsiaalne kontakt ja toimetulekuvõime.
La solitude est un état où une personne se sent isolée et seule, sans contact social ni capacité à faire face.
▶
Tal on tihti üksildus, kui ta on üksi kodus.
Il ressent souvent la solitude quand il est seul chez lui.
▶
Üksildus võib olla väga raske, kui sul ei ole kedagi, kellega rääkida.
La solitude peut être très difficile quand on n'a personne avec qui parler.
▶
Mõnikord on üksildus vajalik, et mõelda oma mõtetele.
Parfois, la solitude est nécessaire pour réfléchir à ses pensées.