Definition
▶
rahutus
Rahutus on seisund, kus inimene tunneb end rahutuna ja ei suuda rahulikult olla.
L'irrequietezza è uno stato in cui una persona si sente inquieta e non riesce a stare calma.
▶
Pärast pikka päeva tööl tundsin suurt rahutust.
Dopo una lunga giornata di lavoro, ho sentito una grande irrequietezza.
▶
Tema rahutus ei lasknud tal magama jääda.
La sua irrequietezza non gli permetteva di addormentarsi.
▶
Meie vestlus muutus rahutuks, kui teema oli poliitika.
La nostra conversazione è diventata inquieta quando il tema era la politica.