Definition
▶
üksildus
Üksildus on seisund, kus inimene tunneb end üksi ja eraldatuna, sageli tekitades kurbust ja igatsust teiste järele.
La solitudine è uno stato in cui una persona si sente sola e isolata, spesso causando tristezza e desiderio di compagnia.
▶
Pärast sõprade lahkumist tundsin ma tõelist üksildust.
Dopo che gli amici se ne sono andati, ho provato una vera solitudine.
▶
Üksildus võib mõjutada inimese vaimset tervist.
La solitudine può influenzare la salute mentale di una persona.
▶
Ta otsustas minna jalutama, et vältida üksildust kodus.
Ha deciso di andare a fare una passeggiata per evitare la solitudine a casa.